10.9.07

19.07

Hommikul äratas mind päikene. Olles mitmeid päevi veetnud vihmas, udus ja pilves, tekitas päikese nägemine tohutut energiat. Telgist välja ronides avanes vaade, mis tegi kõik eelnevate päevade raskused olematuks. Lumised mäetipud ühel pool, lumeta tipud nii kaugel kui silmad vähegi ulatasid nägema. Mägede vahel allpool meid liikusid pilved, pilt oli nagu unenäos. Hommikusöök ei olnud taas meeldiv, puder võis olla kui tahes hea, aga ma lihtsalt ei suutnud seda süüa. Päevakava nägi ette tõusu aklimatiseerumiseks 4300m peale, kus saab olema meie järgmine laager ja naasmist meteosse. Teekonna algus kulges tõustes mööda moreeni, edasi tunde mööda liustikku köiskkondades liikudes. Õnneks oli mul ainsaks raskuseks, mida kanda, fotokas. Ei olnud just põnevaim matk, aga treening ikka ja vaated olid fantastilised. Kõrgemale tõustes langes ka temperatuur ja puhus päris tugev tuul. Liikudes ei olnud hullu, seistes aga päris jahe. Liustikul oli hädavajalik prille kanda, ümbritsev oli lihtsalt nii ere, et oleks võinud lõppeda silmapõletikuga. Priidul õnnestuski silmad vesistama saada, nii et koos vesistamisega jooksis tal silma ka päikesekreem, ei kadesta seda tunnet, mis tal see hetk olla võis. Õnneks ei tekkinud tal mingit pikemat jama sellest.
Järgmise päeva plaan oli läbida sama teekond, aga koos kolme päeva varustusega.